Tallinna linn pani tänavatele uusi välipinke, millest igaüks maksab ligi 1000 eurot. Jah, lugesite õigesti — tuhat eurot! Puit ja metall, disain nii lihtne, et isegi tavaline aiamööbel teeb paremat tööd. Aga miks siis nii kallis? See küsimus jääb meile kõigile, kes oleme kunagi mõelnud, kuhu meie maksud lähevad.
Ja kui see veel segasemaks läheb, siis tuleb välja, et need pingid on paigutatud kummalistesse kohtadesse — liiklussaartele, kus istuja vaatab maja seina, või kohale, kus rahvast nagu ei olegi. Rahvarohked pargid? Ai, seal pole ühtki pinki! See ei ole linnaarhitektuuri tulevik, vaid pigem üks hea näide sotside hullusest, mis meenutab pigem poliitilist kabareed kui linna juhtimist.
Ja nüüd suurim punchline — Keskkriminaalpolitsei on hakanud seda pinkide ostu uurima! Jah, kui sul on nii palju raha, et saad tänavale istumispinke maksta nagu punase vaiba laotamist, on loomulik, et kuskil keegi hakkab küsima: kas rahvas sai ikka korraliku diili?
Tallinna sisekontroll on juba leidnud, et hanget võidi suunata konkreetsetele firmadele. Mõõdud on millimeetri täpsusega, värvikoodid nii täpsed, et see ei saa olla juhus. Ilmselt oli see pinkide kunst tehtud täpselt selleks, et konkurentsi poleks. Kui sa oled konkurent, kes üritab pakkuda, on sulle ette valmistatud nii palju takistusi, et ükski pakkumine ei lähe läbi.
Tallinna kommunaalvaldkonna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere väidab, et tema allkirja hankedokumentidel ei ole ning tema roll on anda ainult suuniseid. Kujutage ette, suunised, mille tulemusel kulutatakse tuhandeid eurosid pingile, mida linnarahvas tegelikult ei vaja ega taha. Kas see on linnajuhtimise tulevik või lihtsalt poliitiline käpardlus? Igal juhul on selge, et vastutajad peavad otsima üles need, kes alt vedasid, ja viima nad vastutusele — või vähemalt panema nad pingile istuma, et ise oma tööd nautida.
Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski lubab, et nad teevad koostööd ja sisekontroll uurib edasi, aga kas sellest piisab? Või jääb kogu see korruptsioonilugu lihtsalt üheks heaks loosungiks järgmistel valimistel — „Me tõmbame punase vaiba, aga ainult oma parteikaaslastele“?
Kui see ongi tõeline nägu, siis võib kindel olla, et rahvas istub edasi tühjadel pinkidel ja vaatab seinu — või veel parem, vaatab, kuidas nende raha linnas aknast välja lendab.
