Eesti 200 uus tegevjuht Anneli Kannus nõuab erakonnast lahkujatelt ja teistes parteides poliitkarjääri planeerijatelt kiiret otsustamist. Kõlab küll kindlalt, ent reaalsus on palju karmim — Eesti 200 on juba ammu püsinud hämaruses ja kartuses, et kohalikel valimistel võivad nad laiali minna või sootuks valimiskünnist mööda jääda.
Kohalike omavalitsuste valimiste eel lubab Kannus, et nimekirjad valmivad augusti lõpuks ning septembris toimub valimiskongress. Kuid kui erakond on juba pikka aega kimpus nii liikmete aktiivsuse kui ka suuna selgusega, kas siis tõesti on lootust midagi suurt korda saata? Poliitiline tegevus ei ole populaarne, inimesed on väsinud ning Eesti 200 ei ole suutnud seda pinget vähendada — pigem vastupidi.
Rahaliselt on olukord ähmane: kampaaniaplaan on küll olemas, aga täpseid summasid varjatakse nagu suur saladus. Selline varjatus tekitab vaid küsimusi, kas erakond suudab ka oma eelarvet mõistlikult kasutada või jääbki see vaid tühjaks lubaduseks.
Kannuse tõrjuv hoiak spekulatsioonide suhtes, et mõned liikmed võivad minna teistesse erakondadesse, on pigem sõnakõlks kui sisuline lahendus. Kui tegelikult hakkab peamine osa liikmetest end juba teistes erakondades paremini kodus tundma, pole Eesti 200-l suurt tulevikku. „Otsige endale teine kodu,“ ütleb Kannus neile, kes on juba sisimas otsustanud, aga samas erakonda ei jäta. Selline suhtumine näitab juhtkonna nõrkust ja sisemist ebakindlust.
Veelgi enam — Eesti 200 koos Reformierakonnaga valitsemine on kindel retsept reitingu languseks. Kas keegi usub tõesti, et valitsuskoalitsioon, kus on nii palju vastuolusid ja kompromisside vajadust, suudab rahva usaldust tagasi võita? Kannus ise tunnistab, et reitingut mõjutab palju väikeseid tegureid, kuid ignoreerib valusalt seda, et just see poliitiline segadus on peamine põhjus madalatele numbritele.
Valimistejärgne tulevik on ebakindel ning konservatiivsed hinnangud väidavad, et Eesti 200 võib jääda sootuks alla valimiskünnise. See tähendaks erakonna surmahoiatust ja küsimust, kas selline „start-up“ poliitiline projekt väärib üldse jätkamist.
Kokkuvõttes tundub, et Eesti 200 on praegu pigem nõrk mängija, kellel puudub selge visioon ja stabiilsus. Anneli Kannuse optimistlikud sõnad võivad peita endas suuri probleeme ja sisemist kriisi, mida erakond ei suuda enam lihtsalt varjata.
